(Põhja-Eesti 2)

Põhja-Eesti (Harju-, Järva- ja Virumaa) moodustas rõivastuse poolest suhteliselt ühtlase ja uuendustele vastuvõtliku rühma. Siin kodunesid ja levisid üle maa mitmed moerõivastusega seotud nähtused - meestel põlvpükstest ja vatist koosnev ülikond, naistel pikitriibuline seelik, potisinised, s.o. indigoga tumesiniseks värvitud villased rõivad. Kõige iseloomulikum siinsetele rahvarõivastele oli, et naised kandsid varrukateta särki ja selle peal lühikest varrukatega pihakatet käiseid. Käiste ja abielunaiste valgest linasest riidest tanude kaunistusena levis alates 18. sajandi lõpust varasema geomeetrilise ornamendi asemel värviline lillkiri, mis omandas paikkondliku omapära eriti Virumaal. 19. sajandi alguseks sai naiste peakattena üldiseks pottmüts.